Komplekse meetodi :
plussid:
- Võimaldab planeerida väljaminekuid ja säästa raha:
– Iga standardile mittevastavus ei ole ohtlik ja ei nõua kohe kõrvaldamist. Standardile mittevastavus ei pruugi alati tähendada riskianalüüsi põhjal ohtu, mida peaks kõrvaldama.
– Võimalik ohtudest moodustada nn. pingerida. Mida peab tegema esimesena, mida tulevikus?
– Võimaldab efektiivsemalt kasutada territooriume ja teha planeeringuid. Kui standard ei pea võimalikuks, siis koos riskianalüüsiga leitakse sageli sobivaid ja optimaalsemaid lahendusi.
miinused:
- Ei ole piisavalt pädevaid tegijaid. Eestis tegutsevaid, ametlikult vastava kompetentsi omandanuid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda ja nende töökoormus suur (meie naabrite juures Lätis on atesteeritud inspektoreid üle 20 ja Soomes üle 150 inimese).
- Vastutajate ja otsustajate ebakompetentsus.
probleemid:
-Kuidas viia oluline ohutusalane informatsioon otsustajateni? Kes on selle valdkonna otsustajad , vastutajad (omavalitsustes, lasteasutustes, hoolekogudes, korteriühistutes jne. -ametikohad, tasandid)?
-Kes töötajatest on vastutajad ja valmis kandma vastutust laste ohutuse eest? Kuidas nad on selleks ettevalmistatud, nende pädevus, teadlikkus vastutuse eest ?
-Kas vastutajad on kaetud võimalike juhtude puhuks vastutuskindlustusega?
(Koostamisel on kasutatud S2P materjale)
Mis võib mänguväljakul juhtuda?
Neli põhilist ohtu:
1.Konstruktsiooni vastupidavusest lähtuv
Vahendi lagunemine on seda tõenäolisem, mida vanem see on. Ka vahendi postide arv ja nende omavaheline paigutus mõjutavad vahendi kestvust.
Konstruktsioon võib alt vedada kahel põhjusel:
-
Kinnitusvahendid ütlevad üles. Kruvid võivad läbi roostetada ja poltühendused lõtvuda nii, et vahend või selle osa laguneb.
-
Konstruktsioonid pehkivad või roostetavad. Puu võib pehkida maapinna alt või betooni sees. Metallpostid võivad roostetada seestpoolt.
Tagajärg:
Kui vahend laguneb täielikult võib potentsiaalne tagajärg olla eluohtlik.
2.Kuluvatest osadest lähtuv
Kõik liikuvad ja vormi või kuju muutvad materjalid kuluvad. Mõned materjalid võivad kuluda üllatavalt kiiresti. Näiteks intensiivse kasutamise juures ei pruugi pesakiige roostevabast ketid aastatki vastu pidada.
Tõenäosus kulumisest tingitud lagunemisele on seda suurem, mida intensiivsem on vahendi kasutamine.
Tagajärg:
Potentsiaalseks tagajärjeks võivad olla luumurrud.
3.Turvaala seisundist lähtuv
Kukkumine on mänguväljakutel kõige sagedasem õnnetuste põhjus. Kuigi põhi-tähelepanu on kukkumiste ärahoidmisele, siis turvaala leevendab tagajärgede raskust. Seetõttu tuleb turvaala kvaliteedile tähelepanu pöörata.
-liivakihi pind võib paakuda ja nõuda kobestamist ja peenestamist. Murupind kulub ja vajab asendamist siirdmuruga.
-turvaalale võivad tekkida takistused: keegi toob pingi, prügikasti või paigutab piirde valesse kohta.
-liumäe ette ja kiikede alla moodustuvad vettkorjavad süvendid.
Tagajärg: Sõltuvalt vahendist võib kukkumise tõenäosus olla ebatõenäolisest kindlani ja potentsiaalse tagajärjena luumurrud või invaliidistumine.
4.Vigastest osadest lähtuv
Suvaline vahendi osa võib saada vigastusi vandaalitsemise, puuduliku hoolduse või vale kasutamise tulemusena. Remont tuleb teha kohe vigastuse ilmnemisel.
Tüüpilised ohud on köite katkenud teraskiud, vigastatud plaadi terav serv või kulumisel paljastunud kruvid, poldid.
Kuna osad purunevad tavaliselt ootamatult on suur tõenäosus sellest tulenevate tagajärgedega kokku puutuda.
Tagajärg: Tavaliselt muljumised, haavad.
Keskkonnast lähtuvad
Kui 2000 –ndate aastate alguses inspekteeriti vahendeid vaid läbi „EN 1176” prillide ehk siis kontrolliti standarditele vastavust, siis nüüdne riskianalüüsi põhine inspekteerimine võtab arvesse kogu ala. On võimalik, et keskkonna riske ei ole arvestatud ala projekteerimisel või ümbrus on muutunud. Tüüpilised keskkonnaga seotud riskid on seotud liiklusega, veekogudega, maa profiiliga, haljastusega. Nendega seotud vigastused võivad viia invaliidistumiseni. (S2P)